Suvised autoretked ja ohutu liiklemine: reisile mine ikka nii, et sealt ka tagasi jõuad

Suvi on paljudele autoga sõitmiseks lemmikaastaaeg. Kui tegu pole just kirgliku talisõidu harrastajaga, siis just suvekuudel planeeritakse suuremaid väljasõite ning sõidetakse autoga hea meelega pikemaid vahemaid.

Mõistagi räägib suve kasuks ilm. Kuna suvel on kauem valge, pole nähtavusega probleeme. Vihmahood ei ole küll sugugi harvad, ent reeglina kuivavad teed päikese käes kiiresti ning talvise libeduse pärast ei pea suvekuudel keegi muret tundma.

Ehkki tänapäeva autod on täis erinevaid juhiabisüsteeme ning kõikvõimalikke tehnoloogiaid, mis sõitmist iga ilmaga ja mistahes sõiduoludes mugavamaks ja ohutumaks aitavad muuta, peab siiski paika reegel, et kõige olulisem faktor sõidukis on alati rooli ja istme vahel asuv lüli – juht. Et kõikidest sinu autos leiduvatest juhiabisüsteemidest ka päriselt kasu oleks, tuleks veenduda, et oskad neid ka õigesti kasutada.

Mõnevõrra murettekitavaid, aga vahel ka humoorikaid näiteid sellest, kuidas auto abisüsteemide mittemõistmine võib keerulisi olukordi tekitada, leidub hulganisti. Näiteks tuleb tänaseni ette juhtumeid, kus inimesed ei mõista, miks nende sõiduk foori taga välja lülitub (seda teeb Start & Stop) või miks sõiduki rool raskemaks muutub, kui suunatuleta möödasõitu sooritama minnakse (sekkub reahoidja).

PIKEMAD SÕIDUD NÕUAVAD ETTEVALMISTUST


Millal oli viimane kord, kui sa oma auto käsiraamatut sirvisid? Kui tegu on uuena soetatud sõidukiga, siis ilmselt viimati loetud nädalad pärast võtme kätte saamist. Kui aga kasutatud sõidukiga, siis on võimalik, et juhendeid täis raamatut kunagi avatud polegi.

Mõlemal juhul tasuks enne pikemale sõidule suundumist raamat kindalaekast välja otsida ning kindlaks teha, et mõistad päriselt, kuidas sõidukis leitavad abivahendid töötavad.

Armastatud Eesti muusik Ott Lepland, kes sõidab suvekontsertidele Jaguar F-Pace linnamaasturiga, märkis, et pärast oma uue auto kättesaamist võttis ta aega, et käsiraamat läbi lehitseda ning turvaliselt parklas seistes erinevad sõiduki funktsioonid läbi proovida.

„Esimese asjana tahtsin endale selgeks teha, kuidas kõik need mustmiljon lisavidinat ja juhiabi ikka toimivad. Sõidu ajal saab jooksvaid muutuseid küll teha, kuid üritada kõiki funktsioone maanteekiirustel selgeks õppida tundub ohtlik ning ebavajalik,” sõnas ta.

Enne sõidu alustamist autos vajalike parameetrite paika sättimine võiks tegelikult olla osa iga juhi rutiinist, eriti enne pikemaid väljasõite. Kuigi tänapäeva autode meediasüsteeme ja erinevaid juhtnuppe disainides on võetud arvesse, et neid saaks ka sõidu ajal kasutada, siis näiteks kaardirakenduse haldamine võib sõidu ajal olla ohtlik ja nõuab juhilt korduvalt pilgu teelt kõrvale suunamist.

„Mina proovin enne sõitu näiteks alati paika panna muusika, mida sõidu ajal kuulama hakkan. Laule saab rooli pealt mugavalt vahetada, aga sobiva playlist’i või albumi valimine nõuab juba natuke rohkem näppimist,” lisas Lepland.

Omanimelise sõidukooli juht ja sõiduõpetaja Aire Tammik tõi välja, et paljud inimesed hakkavad autoga sõitma enne kui nad ise veel päriselt autoski on.

„Näen liikluses pidevalt inimesi, kes hakkavad sõitma, enne kui neil isegi turvavöö on kinnitatud. Sageli on kellelgi telefon või võileib näpus,” sõnas ta. Selline käitumine on tema sõnul enamasti tingitud kiirustamisest või laiskusest. „Arvatakse, et nii hoitakse kokku väärtuslikke sekundeid. Aga jutt käibki sõna otseses mõttes sekunditest ja minutitest – kas see kiirustamine on väärt seda, et parklast välja sõites tagurdad oma hooletuse pärast kellelegi otsa?”

Pidev kiirustamine võib märkamatult rutiinseks muutuda ning ühel hetkel liikluses valusalt kätte maksta. Eriti olukordades, kus ohutase tundub madalam – näiteks parklates.

Parklas manööverdamisest rääkides tõi Lepland esile F-Pace’i kaameraid. „Jaguaril on tavapärase tagurduskaamera asemel üsna peen kaamerate süsteem, mis ei näita ainult auto taga asuvat, vaid kuvab mulle ülaltvaates täpse pildi auto asukohast ümbruse suhtes. See on eriti kasulik kitsastes tingimustes, aga ka lihtsalt tiheda liiklusega parklas manööverdades. Sisuliselt igal pool, kus on tagurdada vaja,” sõnas ta.

TÄHELEPANU HAJUMINE ON SAANUD ÜHEKS SUURIMAKS RISKIFAKTORIKS


Suvel võtavad inimesed tihti ette pikemaid autoreise. Paljude jaoks on päikeselise ilmaga autosõit isegi omaette elamus – kaunis loodus, muusika ja mõnusad reisikaaslased aitavad sellele muidugi kaasa.

Selleks, et kõik reisid lõppeksid sama õnnelikult nagu need algavad, tuleb alati meeles pidada, et juhi ülesanne on ikkagi autot juhtida. Kahjuks võib liikluspildis näha juhte, kes ilmselgelt tegelevad juhtimise asemel kõrvaliste tegevustega.

„Ma tahaks loota, et ma pole selles suhtes erandlik, aga autoga sõites ma telefoni ei näpi,” ütles Lepland. „Sain load alles mõne aasta eest ning ei tunne end roolis ehk nii kindlalt kui aastatepikkuse staažiga juht, aga isegi kogenud juhid võivad multitask’ides vigu teha.”

Tammik on Leplandiga samal nõul ning rõhutab, et tähelepanu hajumisest on saanud üks suurimaid liiklusriske Eesti teedel. Leidub ka pikema kogemusega sõidukijuhte, kes ei peagi juhiabi-süsteemidest väga lugu, kuna nad pole assistentidega harjunud ja tunnevad end kindlamalt, kui rool ja pedaalid on enda kontrolli all.

„Kahjuks ei mõisteta tihtipeale, et ka paar sekundit tähelepanu puudumist võib olla piisav, et tekitada liiklusohtlik olukord või lausa avarii. Kõige sagedasem on muidugi telefoni näppimine roolis – olen näinud inimesi, kes põlvedega rooli „hoides” kahe käega kirjutavad või telefonist videoid vaatavad,” rääkis Tammik.

SSee on äärmiselt ohtlik ning tõenäoliselt ei tahaks keegi meist teel sellise juhiga kohtuda. Kui juhid, siis juhi. Telefon ja sõbrad ning vastamata sõnumid ei kao ka peale sõitu kuhugi ning igal juhul tahame me kõik, et meie lähedased tervelt koju jõuavad. Isegi kui nad seetõttu meie sõnumile veidi hiljem vastavad,” võttis Aire Tammik Autokooli juhataja teema kokku.