Sõiduõpetaja kevadine meelespea: ära unusta lumeta teedel sõitu nautides päriselt auto juhtimist

Eesti kevadeid iseloomustavad äärmiselt kõikuvad ilmastikuolud. Päeval lausa suvekuumust meenutav päikesepaiste võib ööseks asenduda miinuskraadidega. Sellised kõikumised nõuavad autojuhtidelt pidevat valmisolekut kohanemiseks.

Omanimelise autokooli juhataja ning sõidu- ja teooriaõpetaja Aire Tammik soovitab igapäevaselt sõitvatel sõidukijuhtidel jälgida pidevalt ilmaennustusi ja olla valmis kevadiste kiiresti muutuvate teeoludega kohanemiseks.

„Sõiduteed on vee ärajuhtimiseks ehitatud enamasti kaldu. Teeservas olevast lumehangest niriseb päevane sulalumi sõiduteele, külmudes õhtu saabudes seal taas jääks. Näiliselt kuiva asfaltkattega tee võib järgmises kurvis olla juba ohtlikult libe, ehk tekkinud on must jää, seda eriti metsavahelistel teelõikudel,“ sõnas Tammik. „Pealtnäha lumest puhas asfalt võib juhti kutsuda gaasi lisama, kuid see võib juhist või välistest asjaoludest sõltuvalt viia õnnetuseni, seega tuleb olla ettevaatlik.“

AUTOD TEEVAD OSA TÖÖST KA ISE ÄRA


Kevad on Tammiku sõnul eriline aastaaeg ka temperatuuri kõikumisest tingitud löökaugude tekkimise tõttu.

Augud tekitavad ohuolukorra kurvi läbimisel või pööret sooritades. Kurvi sisenedes järgib auto kindlat trajektoori, mis võib aga löökaugust läbi sõites äkitselt muutuda ning auto libisemisesse viia. „Sellistes situatsioonides on tähelepanelikkus ja ohutu sõidukiirus veel olulisemad kui tavaolukorras. Kõik nõuanded ei pruugi iga olukorra puhul kehtida, aga universaalne reegel on see, et sõidustiil tuleb valida sõltuvalt olukorrast, kogemusest ning ka konkreetsest sõidukist. Mida suurem sõidukiirus, seda laugemalt pööra rooli,” rõhutas Aire Tammik.

Tänapäeval pakuvad autotootjad erineva otstarbe ja suunitlusega autosid. Näiteks brändid nagu Jaguar pakuvad mudeleid, mis on väga selgelt loodud parima sõiduelamuse saamiseks ning mis vastavad täpselt juhi igale käsklusele. Kuid isegi selliste autode puhul ei tohi rooli taga end unustada ega valvsust kaotada. „Isegi kui sa sõidad sportlikuma autoga, mis on loodud nii-öelda juhi jaoks, ei tohi ära unustada, et autot juhid ikkagi sina. Auto ei ole iseliikuv heaolusaareke,” sõnas sõiduõpetaja.

Tammiku sõnul on juhile tänapäeval abiks ka nutikad juhiabisüsteemid, mis aitavad teel püsida ja riske maandada. Paljudes sõidukites saavad juhid valida ka erinevate sõidurežiimide vahel, mis mõjutavad auto mootori, käigukasti ja roolivõimu tööd, et aidata juhil sõidukit vastavalt teeoludele paremini kontrollida.

Kaasaegsete autode elektroonilised juhiabisüsteemid suudavad sekundi murdosa jooksul hinnata paljusid parameetreid – rooli nurka, iga ratta pöörlemiskiirust, saadaolevat pöördemomenti – et ennustada võimalikke väljakutseid, millele juht reageerima peab.

Nii töötab näiteks uuendatud Jaguar F-Pace’i intelligentne sõidudünaamika süsteem, mis jagab auto võimsust erinevate rataste vahel vastavalt vajadusele ning aitab autot ka keerulisemates oludes tee peal hoida. Süsteemi algoritm võrdleb mootori, käigukasti ja veojõukontrolli süsteemide tööd sensoritelt kogutud andmetega rooli ja gaasipedaali kasutamise kohta, et libisemise korral iga ratta tööd korrigeerida ning tagada sõiduki teel püsimine.

TEHNOLOOGIAD, MIS TULEVAD JUHILE APPI


Lisaks nutikatele süsteemidele pakuvad paljud sõidukid ka nelikvedu. Kuid kas nelikveoline auto tähendab ka suuremat turvalisust?

Sõiduõpetaja sõnul sõltub see sellest, kes, kus ja kuidas autot juhib. Maastikul sõites on nelikveol igas olukorras selged eelised, kuid 99 protsenti ajast sõidavad inimesed siiski sileda kattega teel, kus auto veoskeemist on palju olulisemal kohal juhi tähelepanuvõime ja korralikud rehvid. Siiski võib iga ratast individuaalselt juhtiv nelikveoline ja tarkade juhiabisüsteemidega auto pakkuda märksa rohkem võimalusi riskide maandamiseks.

„Kõik elektroonilised juhiabisüsteemid, mis hoiavad autot teel libisemast või rattaid lukustumast, aitavad suuresti põhilist juhisüsteemi – autojuhti ennast,” sõnas Aire Tammik.

Niisamuti märkis Tammik, et lisaks veoskeemile on olulisel kohal ka auto vedrustuse käitumine teel olles. Kaasaegne inseneriteadus on saavutanud taseme, kus targad süsteemid suudavad analüüsida rataste ja kere paiknemist, kiirendamist, pidureid ja enamatki, et vedrustust vastavalt vajadustele kohandada. Kui panna see kokku nutikate süsteemide, tingimustele sobiva veoskeemi ja hoolsa juhiga, võib olla võrdlemisi kindel, et auto koos juhiga jõuab turvaliselt ja mugavalt sihtkohta.

Sellegipoolest rõhutas Tammik, et juht ei tohiks lasta end mugavusel liialt mõjutada. Liiga palju tehnoloogiale lootma jäämine võib pikendada juhi reageerimisaega, kuna ollakse harjunud, et auto saab toimingutega ise hakkama ja tuleb keerulises olukorras appi.

„Isegi kui auto oskab ise hädaolukorras seisma jääda, on kriitiliselt oluline, et juht pööraks olukorrale tähelepanu ja omaks auto üle kontrolli juba enne, kui abisüsteem sekkuma peab. Sama kehtib ka sportliku sõidustiili kohta – auto võib küll paljuks võimeline olla, kuid juhi töö on otsustada, kui suurel määral neid võimeid konkreetses olukorras rakendada,“ märkis Tammik.