Muhu Väina regatt 2021:
kas purjetamisvõistlus nõuab ainult kiiret alust või on oma koht ka õnnel?

10.-17. juulini toimub järjekorras juba 64. Muhu Väina regatt, kus astuvad võitlusvetesse purjetajad nii Eestist, Baltikumist kui ka mujalt maailmast.

Tänavu oma meeskonnaga 10. hooaega Muhu Väinal osaleva Tiit Vihuli sõnul on regati näol tegu sisuliselt meeskonnatöö suurima proovikiviga. Esmakordselt on Vihuli meeskonna peasponsoriks Jaguar ja Inchcape, kellega koostöös minnakse ka tänavu võidukohta jahtima.

„Tegemist on muidugi tehnikaspordiga, kuid lisaks heale tehnikale peab olema ka hea meeskond, kes oskab omavahel kokku töötada,” sõnas 2015. ja 2019. aastal kuldmedali teeninud meeskonna kapten.

Võistlusel osalevate meeskondade suurus sõltub aluse suurusest ja veidi ka isiklikest eelistustest. „Näiteks meie jahil on kümneliikmeline meeskond. Suuremates meeskondades on kuni 16 inimest, väiksemates on liikmeid 7-8,” selgitas ta.

Et purjetamisvõistlusel sõltub edu suuresti heast meeskonnatööst, siis on tihti ühes tiimis koos head sõbrad, keda ühendab ühine kirg. „Põhimõtteliselt oleme üks suur sõprade seltskond, kellest osad on sisuliselt eluaeg purjetanud ja teised, kes on aastatega oma oskusi ja kogemusi lihvinud.”

Selline kooslus ongi Vihuli sõnul ühe hea meeskonna aluseks. „Hea kombinatsioon on see, kui meeskonnas on paar-kolm eluaegset purjetajat, kes on juba lapsepõlvest saati merel viibinud ning nende kõrval on heade eeldustega hakkajad liikmed, kes on kõik läbitud meremiilide jooksul kokku kasvanud,” lisas ta.

Lisaks heale meeskonnatööle toob Vihul välja veel midagi, millele iga meeskond sisimas lootma peab. „Muhu Väin on selline regatt, kus tuleb pikkade etappide vältel rannikust eemal viibida. Nendel nn offshore etappidel piisab vahel sellest, et üks purjejaht on tuulevaikuses 300 meetrit teisest jahist eemal, saab 10 minutit enne tuule kätte ning ongi korras,” rääkis ta.

Ehk kui rääkida Muhu Väina regati võitmiseks vajalikest eeldustest, siis lisaks heale purjetamisoskusele ja tehnikale ning suurepärasele meeskonnatööle ei saa ära unustada ka õnne. „Aga selle kohta on purjetajatel ütlus, et õnn on tugevamate poolel,” muigas Vihul.

Hea näite võib tuua 2019. aasta regatist, kus Tiidu meeskond finišeeris täielikus tuulevaikuses, samal ajal kui teised purjekad kõrval seisid. Selle vägitüki kohta kostis kapten: „Tuulega oskavad kõik purjetada, proovi sa ilma tuuleta.”

Kuid ka võitjatel ei pruugi alati tuuleta purjetamine välja tulla. Vihuli valusaimad mälestused võistlustelt on need, kus tuulevaikuses seistes on hea positsioon maha mängitud ning on tulnud lihtsalt oodata ja loota, et õnn… see tähendab siis oskused, pöörduvad.

Tehnikast rääkides tõi Vihul paralleeli võistluspurjetamise ja rallispordi vahel. „Kui võtame tavalise tänavasõiduauto, siis võrreldes mõne ralli- või muu võistlusspordi jaoks ehitatud masinaga on hinnavahe ikkagi mitmekordne. Sama kehtib ka võistluspurjetamise kohta, kui võrrelda seda hobipurjetamisega ” selgitas ta.

Kui rallispordis kuluvad enim autode rehvid, siis purjejahtidel vahetatakse kõige sagedamini välja purjed. „MMil osalevad tipptiimid ostavad igal aastal uue komplekti.“ Tänavu sai esmakordselt Vihuli meeskonna ja tema aluse „Olympicu“ sponsoriks Jaguar, kes aitab kaasa, et purjeka nii öelda rehvid ikka võistlusele vastavad oleksid.

Kui purjetamine on paljudele hea viis merel vaba aega veeta, siis purjetamisvõistlused annavad Vihuli sõnul elutervetele keskealistele hea võimaluse teha sporti, mis konti ei murra, kuid pakub meeskonnatöö ja vabaduse emotsiooni.

Emotsioonist ei jäänud puudu ka tänavuse Muhu Väina regati loodetavast tulemusest rääkides: „Madalama eesmärgiga kui võit me Muhu Väinale ei lähe. Ka medalikoht on veel okei, aga poodiumilt välja jäämine oleks selge pettumus,” sõnas ta.