Kõigi aegade ilusaim auto saab kuuekümne aastaseks

“See on ilusaim auto, mis kunagi valmistatud.”

Need sõnad kuuluvad Enzo Ferrarile – legendaarsele tiimipealikule ja Ferrari kaubamärgi loojale – ent ümberolijate kohkumuseks ei iseloomustanud ta nii mitte mõnda oma „lapsukest“, vaid hoopis konkurendi sõidukit, millel mudelinimeks Jaguar E-Type. Enzolegi meeldis hunnitu välimusega sportauto, mis saab tänavu kuuekümne aastaseks.

SILMAPAISTEV MITTE AINULT VÄLIMUSE POOLEST

E-Type ei kogunud poolehoidjaid ainult välimusega, sest omas ajas oli tegu edumeelse sportautoga, millel oli lisaks meeldejäävale kujundusele ette näidata veel konkurentsivõimeline hind ja trobikond tehnoloogilisi uuendusi. Rahvaralliga tegeleva Raul Kompi sõnul oli E-Type elutsükli alguses odavam kui Austin Healey 3000, mis oli toonaste autosõltlaste seas üks populaarsemaid valikuid.

„Ehkki E-Type oli Austinist soodsam, oli tegu siiski üsna ebatavalise autoga ja sestap puudus masina loojatel igasugune ettekujutus, mismoodi uustulnukas publiku poolt vastu võetakse. Ent viimase reaktsioon ületas kõik ootused, sest kuuekümnendate vaimu peegeldav E-Type kiirendas kui rakett, mistõttu tuli vanematel võistlejatel neile kiirelt alla vanduda.“

Jaguar „ee-taippi“ hinnatakse täna nii auto välimuse kui ka selle saavutuste ja sõiduomaduste pärast. Ilusaid autosid on maailmas teisigi, ent kõnealustes masinates täiendab kauneid kumerusi vähemalt sama silmapaistev inseneritöö, mis mängis esimest viiulit aukartust äratava ajaloolise pärandi loomisel, tehes need autod veel külgetõmbavamaks.

ARENENUD LAHENDUSED

Olemuslikult põhineb E-Type ühel Le Mansi 24-tunni kestvussõidu võitnud mudelil, millel nimeks D-Type. Viimaselt võeti üle mitmed lahendused, nagu näiteks mootorit ja esivedrustust kandev ruumiline toruraam, mis võimaldas loobuda täisraamist, vähendades seeläbi valmiva sõiduki kaalu, mis aitas kaasa valmivate autode heale juhitavusele.

Esmasündinutele paigaldati 3,8-liitrised jõuallikad, mis arendasid 265 hj. Pöördemoment juhatati tagaratasteni neljakäiguliste manuaalkäigukastide vahendusel ja lisaks metallist katusega kupeele olid valikus veel avaversioonid. Hiljem sai E-Type omale 4,2-liitrised jõuallikad ja värskeimad „isendid“ on varustatud koguni 5,3-liitriste V12-mootoritega.

Kiiresti omaette ikooniks muutunud Jaguar E-Type saavutas 100 km/h seitsme sekundiga ja nende autode tippkiiruseks lubati 250 km/h. Suurepäraste sõiduomaduste eest hoolitses sõltumatu esi- ja tagavedrustus ning koos V12-mootoritega ilmus baasvarustusse veel roolivõimendi, lisaks millele sai soovi korral soetada veel automaatkäigukasti ja kliimaseadme.

E-Type veeres koosteliinilt maha aastatel 1961-1975 ja hinnangulisel valmis neid kokku pea 67 000 ühikut. Tänu ilusale joonele ja ajaloolisele pärandile on need täna otsitud klassikud nii kollektsionääride kui ka vanatehnikat taastavate autohuviliste seas.

ANNA AUTOLE UUS ELU

Ehkki siinmail ei kohta juubilare just igapäevaselt, on neid Eestiski omajagu ja enamikule siinsetest autodest on uue hingamise andnud Benefit Autoklassika, mis tegeleb igapäevaselt unikaalsete sõidukite taastamisega.

Ettevõtte müügijuhi Peeter N. Sareveti sõnul on nad siiani olnud seotud kaheksa E-Type osalise või täieliku taastamisega, mis on olnud projekti algfaasis üsna erinevas seisukorras. „Kuuekümnendale sünnipäevale lähenevaid autosid kimbutavad vanasõidukitele omased probleemid, ent suurimaks – ja kulukaimaks – murekohaks on nende roostes kered.“

Mehe hinnangul puudutab see suuremal või vähemal määral kõiki autosid ja enamasti on roostest enam räsitud terastorudest poolraam, millele kinnitub lisaks mootorile ning esivedrustusele veel ka mootorikate. „See eriterasest konstruktsioon roostetab seestpoolt, mistõttu vajab see pea kõigil juhtudel välja vahetamist. Õnneks toodetakse seda kvaliteetselt tänase päevani.“

Märksa parem olevat olukord aga mootorite osas, mis on vastupidavad jõuallikad. Sõidukit soetades tasuks aga tähelepanelik olla, sest tihtilugu on neid autosid asjatundmatult remonditud ja sageli on isegi õlivahetuste arvelt koonerdatud. Sareveti sõnul on mootorite hulgas pommikindlaimaks valikuks R6, millel töömahtu 4,2-liitrit.

Niisamuti panevad ajahambale hästi vastu veel nahkpolster, viimistlusdetailid ja topeltvedrudega tagumine sild, mis olevat klassikaliste sportautode lõikes üks paremaid lahendusi. Ent lisaks roostekahjustustele nõuavad tähelepanu veel autode elektrisüsteemid, mis võivad sõidukite kasutajatele omajagu peavalu valmistada.

Tõsised huvilised ei peaks sellest heituma, sest vanatehnikat taastava ettevõtte esindaja kinnitusel on juubilari varuosade varustamine tänagi üsna hea. „Positiivseim on see, et enamiku keredetailide valmistamiseks kasutatud pressid on üles otsitud ja taastatud ning seda kõike Jaguar Classicu ja British Heritage’i valvsa pilgu all. Seega on pea kõik kereosad saadaval, mis on päris hea kvaliteediga ja valmistatud algupärase tehnoloogiaga. Odav see lõbu muidugi ei ole. Näiteks esimese seeria komplektne mootorikate maksab pea 8000 eurot ja meil kulub selle viimistlemisele veel 100 töötundi.

Lisaks leiab turult piisavalt ka mootorite ja veermiku tükke, nagu elektrisüsteemide taastamiseks vajalikke detailegi. Küll aga võivad murekohaks saada kroomitud detailid, sest neid küll liigub, aga pahatihti pole need parima kvaliteediga. Kui aga neist kitsaskohtadest on üle saadud, olevat E-Type’ga üsna lihtne koos elada. Eeldusel, et omanikul on korralik hoiukoht, asjatundlik partner auto hooldamiseks ja remondiks ning tõeline huvi vanemate sõidukite vastu.

HEA INVESTEERING

„Neile autodele ei meeldi seismine,“ jätkab Sarevet. „Jõudeolek on nende suurim vaenlane ja seepärast peaks enne sellise auto soetamist mõtlema ka sõidu-, hoiu- ning hooldustingimuste peale. „E-Type’i ei tasuks osta esimeseks hobiautoks, sest tihti hinnatakse enda võimeid üle ja vastne omanik võib pettuda vanaauto omamise kogemuses, eriti kui rahakott ning teadmised selle taastamisest üle ei käi. Parem oleks alustada mõne MG või Triumph TR-ga ja liikuda pärast neid Jaguari leeri.“

Pikemad inimesed peaksid silmas pidama sedagi, et neile ei pruugi sobida 1. seeria autod, sest neis ei anna istet piisavalt taha nihutada. Sarevet ei riski pakkuda, mitu artikli peategelast juba Eestis on, ent taastamisel olevat neid kümmekond ja lisaks olevat siinkandis juba mitu ennistatud sõidukit.

Ehk E-Type on ja jääb harulduseks. „Selle peamiseks põhjuseks on taastamise kõrge hind ja keerukus, nagu ka asjatundjate puudus,“ pakub spetsialist. „Seepärast on kõik meie taastatavad Jaguarid olnud pärit kas Põhjamaadest või kaugemalt. Loodame isekeskis, et ka Eesti autoharrastajad leiavad tee selle unikaalse sõidukini ja meile oleks suur rõõm näidata enda oskusi mõne Eesti autofanaatiku E-Type restaureerimise juures.“

„Auto ostmise juures saame anda ühe, ent toimiva nõuande – ostke parim, mida vähegi suudate. Alternatiiv oleks osta originaalne, ent nähtavalt halvas seisukorras masin, sest enamik osi on saadaval ja nii ei maksa te algmaterjali eest üle. Vältige keskmise hinnaga pakutavaid, müügiks üles vuntsitud autosid. Selliste taastamine on tihtipeale kõige kulukam ja reeglina lõpevad niisugused projektid seisma jäämisega.“ Lisaks märgib mees sedagi, et ostuprotsessi võiks kaasata mõne spetsialisti, kes väljavalitu hingeeluga teistest paremini kursis on. Nagu näiteks Benefit Autoklassika.

Seda enam, et korraliku auto puhul on tegu väga hea investeeringuga. „1. seeria kupee ja roadster on viimase kümnendi jooksul kõige kiiremini hinda kogunud ning nüüd on numbrid ülespoole sööstmas ka 2. seeria autode ja varem mitte nii hinnatud 2+2 kupeede korral. Ehk algupäraste autode võlu on laienemas hilisematele mudelitele.“