VÕIDUSÕIDU DNA

1948–1954 – SILVERSTONE JA LE MANS

Täiesti uus sportauto ja Jaguari revolutsioonilise XK-mootori katsealus XK120 on maailma kiireim auto. 1949. aastal jõuab XK120 Silverstone’is esimesena üle finišijoone ja aasta hiljem debüteerivad kolm XK120 mudelit Le Mansis. See on uue ajastu algus autospordis.

1951–1953 – LE MANS

1951. aastal liitub Jaguariga lennukiinsener Malcolm Sayer ning toob endaga kaasa lennudistsipliini ja tipptaseme. Tema esimene koostöö C-Type võidab Le Mansis ja teise auto juht Stirling Moss purustab ringirekordi. 1953. aastal võidab C-Type Le Mansis taas ja saab neljast kõrgeimast kohast kolm.

1954–1957 – LE MANS

Halva ilma tõttu jääb D-Type 1954. aasta Le Mansis võiduta isegi 273 km/h tippkiiruse juures. Ent voolujooneline auto võistleb võidu nimel aastatel 1955, 1956 ja 1957 – aastatel, kui kuuest kohast võidetakse viis. D-Type on tänaseni üks edukamaid ehitatud võidusõiduautosid.

1975–1996 – ETCC JA SPA 24 TUNNI SÕIT

1982. aastal võistleb Briti võidusõitja Tom Walkinshaw TWRi lipu all V12 XJSi tiimi matkaautode Euroopa meistrivõistlustel ja on mitu korda võidukas. Walkinshaw võidab 1984. aastal nii ETCC sõitjate meistrivõistlused kui ka maineka Spa 24 tunni sõidu.

1983–1991 – DAYTONA 24 TUNNI SÕIT JA LE MANS

XJRi suletud salongiga autod osutuvad maailma pikamaa kestvusradadel suurepäraseks – ja kõige rohkem just 1988. aasta XJR-9. V12 mootoriga superauto võidab Daytona 24 tunni sõidu ja seejärel saavutavad Le Mansis võidu Martin Brundle ja Jaguar – vastavalt juhtide ja tootjate meistrivõistlustel.

2000–2004 – VORMEL 1

Jaguari vormel 1 võistlusel jõuab Ferrari endine piloot Eddie Irvine oma ametiaja jooksul mitmele poodiumikohtale. Tiim toimib ka tunnustatud Austraalia sõitja Mark Webberi treeningväljakuna. Fordi projekteeritud ja omanduses Jaguar arendab kolme autot, mis kõik töötavad Cosworthi V10 mootoriga.

2016 – VORMEL E

Meie võidusõidupärandist inspireerituna ning väljakujunenud võidusõiduinseneride ja üliandekate tehnikute jõul astusid Jaguar Racing ja suurepärane I-TYPE 1 vormel E-sse – julge, konkurentsivõimelise ja võidurõõmsana.

2017 – VORMEL E

I-TYPE 2 osalemisega saavutas Jaguar Racing oma seni edukaima vormel E hooaja, lõpetades korduvalt esikümne seas. Kurnavate linnaradade jaoks loodud I-TYPE 2 saavutas kuni 200 kW (270 hj) ja kiirendas 0–100 km/h 2,9 sekundiga.

2018–2019 – VORMEL E

Jaguar I-TYPE 3 koos uusmeremaalase Mitch Evansiga tegi Panasonic Jaguar Racingu ajalugu, saavutades tiimi kõigi aegade esimese ABB FIA vormel E võidu 2019. aasta aprillis Rooma E-Prix’l ja Jaguari esimese rahvusvahelise motospordivõidu alates 1991. aastast.

2019–2020 – VORMEL E

Jaguar I-TYPE 4 oli kõige kergema ja efektiivsema mootoriga, mida Jaguar Racing oli selleks ajaks tootnud tippkiirusega 280 km/h. Saavutati ülekaalukas võit Mexico Citys – võideti stardikoht esimeselt positsioonilt ning poodiumikoht Santiagos. Hooaeg lõppes Saksamaal ajaloolises Berliini Tempelhofi lennujaamas suletud ringrajal üheksa päeva jooksul toimunud kuue võistlusega. Panasonic Jaguar Racing lõpetas P7 meistrivõistluste tiimi edetabelis tugevana.